Hinga nüüd korra. Sügavalt. Sisse. Välja. Tunned? See tähendab seda et sa elad. Sa loed, järelikult nüüd mõtled ilmselt ka kaasa. Kui ei mõtle, siis kamoon, tee seda. Nii. Nüüd tuleb moraal.
Elu jaguneb väga selgelt etappideks, võitlusteks, vigade tegemiseks ja õppimiseks ja samas on etappide üleminekud nii arusaamatud, et ainult hiljem näed seda gradienti, mis lühikese perioodi jooksul joonistus. Elus on nii palju erinevaid värve (ja ka halltoone) – niipalju üllatusi. Mõtle 4 aastat tagasi, ega ei oleks ju tänast päeva ette kujutanud. Samuti poleks ka 9 aastat tagasi 4 aasta tagust aega. Samamoodi praegu ei kujuta ette, mis toob 5. juuli 2012. Kõik on muutunud, ja kõik muutub veel. Kõik mis on juhtunud, juhtub veel.
Kõik tehtud vead ja kogetud head kaaluvad ju praeguseks hetkeks ennast ikkagi enamvähem nulli ja nüüd ongi aru saada, mis see elu tegelikult endast kujutab. Ehkki ta veel muutub ja painutab ja murrab ja tõstab ja rahuldab ja viskab – siis ta on üks tripp, mis koosneb väiksematest trippidest. Juba see kuhu sa sündisid on see kõige suurem muutuja Sinu jaoks, mida sa pead vahel oma peas murdma, et “miks siin? miks mina?”, aga samas leppima sellega, et siin mängus oma avatari alguses valida ei saa. Sest et lihtsalt ei saa noh. Midagi pole teha. Sorri. Ära tekita sellega endale stressi. Kui sa praegu hingad, on kõik hästi, kui sa seda loed, on sul internet, järelikult on kõik veel paremini. Statistika ütleb et kui sa minu blogi loed, on sul ka enamus kordadel Mac, niiet päris hästi on läinud ju mingi hetk. Kui sa arvad et sa oled ainuke kellel on mingi probleem, vaata uuesti, sa ei ole erilisem kui teised neliteist triljonit elusolendit sinu lähedal. Elu ongi see suur probleem, mille vasturohi on selles elamine.
Kohati tuleb olla ise elu suhtes proaktiivsem ja võtta ette muudatusi, et elu mingisse kohta painutavad - probleemidest vabaks… teistesse probleemidesse. Kuigi jah, tihti tundub et ega väga ju ei õnnestu. Majanduslangus vms ja ikka on midagi puudu, isegi kui on raha, või kui on armastust siis on puudu mõistusest – või mida iganes. Erinevaid variante on lõpmatus. Tõde on see, et kõik muudatused, mida sa teed viivad alateadlikult sinna kuhu suunas sa oma mõtetes mõtled. Sellepärast tuleb oma mõtete, hirmude ja ka oma näilise tarkuse suhtes väga ettevaatlik olla. Ei tohi karta, aga tuleb läbi mõelda – ja siis otsustada ning mitte üle mõelda. Lõpuni sa ei suuda neid sadu detsiljoneid erinevaid muutujaid enda jaoks läbi mõelda. See on kaos, mida sa ise organiseerid, nii imelik, kui see ka meie sümmeetriat, esteetikat, intelligentsi ja korda taga ajavatele ajudele ei tundu. Elu on korratu flow, mis kohati tundub rumal ja kole, aga see kõik on meie peas ja sellisest mõtlemisest tuleb üle saada. Elu sobib oma keskkonda sest keskkond mõjutabki elu tulemit. Elu on piiritletud aga samas abstraktne nii mitmetel tasanditel, et me ei peaks oma pead sellega vaevama, vaid lihtsalt elama, kuni see eksperiment ise lõpeb.
